Töötasu arestimine: kui palju kohtutäitur palgast võtta võib
Kui kohtutäitur arestib teie töötasu, ei tohi ta võtta kogu palka: seadus jätab teile igas kuus kuupalga alammäära suuruse summa ja iga ülalpeetava kohta veel ühe kolmandiku alammäärast.
Töötasu arestimine on täitemenetluses kõige tavalisem sissenõude viis. Kohtutäitur saadab teie tööandjale sissetuleku arestimise akti ja sellest hetkest peab tööandja kinni pidama aktis märgitud osa ning kandma selle kohtutäituri kontole, mitte teile (täitemenetluse seadustiku ehk TMS § 111 ja § 114). Arest kehtib ka tulevase palga, palgatõusu ja teisele ametikohale ülemineku korral ning isegi siis, kui lähete sama tööandja juurde tagasi kuue kuu jooksul (TMS § 130 lg 2 ja 3).
Juhend on mõeldud võlgnikule, kelle palgast on hakatud raha kinni pidama, ja ka tööandjale, kes sai arestimisakti. Siit leiate, kuidas arvutatakse mittearestitav summa (TMS § 132), mis juhtub, kui palk on alla alammäära, miks elatisvõla puhul jääb kätte vähem, kuidas taotleda aresti osalist tühistamist kolme tööpäeva jooksul (TMS § 133) ja kuidas vaidlustada vale arvutust kohtutäituri juures ning seejärel maakohtus (TMS § 217 ja § 218). Üldine täitemenetluse algus, vabatahtliku täitmise tähtaeg ja täitmisteade on kirjas eraldi juhendis „Algas täitemenetlus – esimesed sammud ja kaebus“.
Peamised faktid
Tähtaeg
Kohtutäituri arestimisakti või arvutuse peale tuleb esitada kaebus kohtutäiturile kümne päeva jooksul päevast, mil saite või pidite aktist teada saama (TMS § 217 lg 1); kui tähtaeg möödub, ei saa hiljem tugineda asjaoludele, mida oleksite saanud kaebuses esitada (§ 217 lg 6).
Kui palk laekub arestitud kontole, tühistab kohtutäitur teie avalduse alusel konto aresti mittearestitava summa ulatuses kolme tööpäeva jooksul (TMS § 133 lg 1). Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi 15 päeva jooksul ja teeb otsuse 10 päeva jooksul (§ 217 lg 3). Kohtutäituri otsuse peale saab maakohtule kaevata kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest (§ 218 lg 1); riigilõiv on 15 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 10). Arest kehtib, kuni nõue on täidetud, ja jääb sama tööandja suhtes jõusse, kui naasete tööle kuue kuu jooksul (TMS § 114 lg 5, § 130 lg 3).
Mida teha
Lugege sissetuleku arestimise akt läbi.
Kohtutäitur toimetab akti esmalt tööandjale ja seejärel viivitamata teile (TMS § 114 lg 3). Aktis peavad olema sissenõutav summa, viide täitedokumendile (kohtuotsus, maksekäsk, notariaalne akt) ja korraldus maksta kohtutäiturile (§ 114 lg 1). Kontrollige, kas aktis on märgitud, et kuupalga alammäärale vastav summa jääb arestimata, ja kas seal on arvestatud teie ülalpeetavaid (§ 133 lg 1). Kui akti pole teile kätte toimetatud, kuid näete palgalehelt kinnipidamist, küsige akti koopiat kohtutäiturilt. Kaebuse kümnepäevane tähtaeg hakkab jooksma päevast, mil saite või pidite kinnipidamisest teada saama, mitte alles siis, kui akt teile postiga jõuab.
Arvutage, kui palju võib palgast kinni pidada.
Arvestus tehakse netosissetulekust: maksud ning kogumispensioni, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse maksed jäetakse kõrvale (TMS § 130 lg 4). Igas kuus jääb arestimata kuupalga alammäära suurune summa (§ 132 lg 1); 2026. aastal on alammäär 946 eurot. Alammäära ületavast osast võib arestida kaks kolmandikku kuni viie alammäära suuruse summani ja sellest suuremast osast kõik, kuid kokku mitte üle kahe kolmandiku kogu sissetulekust (§ 132 lg 3).
Näide: netopalk 1 500 eurot, ülalpeetavaid ei ole. Alammäära ületav osa on 554 eurot, sellest kaks kolmandikku on 369,33 eurot. Teile jääb kätte 1 130,67 eurot. Kui sama arvutus annab tööandja kinnipidamisel suurema summa, on see põhjus kaebuseks.
Teatage kohtutäiturile oma ülalpeetavatest.
Kui peate seaduse järgi kedagi ülal või maksate talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra alammäärast (TMS § 132 lg 2), 2026. aastal 315,33 eurot inimese kohta. Ühe lapsega võlgnikul jääb seega kaitse alla 1 261,33 eurot ja 1 500-eurose netopalga puhul tohib kinni pidada vaid 159,11 eurot. Kohtutäitur märgib ülalpeetavad aktis ainult talle teadaolevate andmete põhjal (§ 133 lg 1), seega saatke talle ise lapse sünnitunnistus või rahvastikuregistri väljavõte, elatise maksmise tõendid ja vajaduse korral kohtuotsus. Lisakaitset ei kohaldata, kui teilt nõutakse sisse lapse elatist (§ 132 lg 2 lõpp). Mida varem andmed esitate, seda varem kohtutäitur akti muudab ja tööandjale uue korralduse saadab.
Kui palk on alla alammäära, kontrollige 20 protsendi reegli eeldusi.
Kui teie sissetulek ei ületa kuupalga alammäära, seda üldjuhul ei arestita (TMS § 132 lg 1). Erandina võib kohtutäitur arestida kuni 20 protsenti alammäärast väiksemast sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum, kuid ainult siis, kui muu vara arvel nõuet rahuldada ei õnnestu (§ 132 lg 1²). Kui sissetulek on alla elatusmiinimumi, ei arestita midagi. Ülalpeetavate korral arvestatakse 20 protsenti pärast nende kaitstud osa mahaarvamist (§ 132 lg 1³). Statistikaamet avaldab elatusmiinimumi iga aasta 1. veebruariks (§ 132 lg 1⁴).
Riigikohus on selgitanud, et „kuni 20%“ ei ole automaatne määr: kohtutäitur peab põhjendama, miks ta arestib just sellise osa, ja arvestama teie majandusliku olukorraga (2-18-4480/22). Põhjenduseta maksimaalne määr on kaebuse alus.
Esitage avaldus, kui palk laekub arestitud kontole.
Sageli on arestitud nii töötasu kui ka pangakonto. Siis võib juhtuda, et pärast tööandja kinnipidamist läheb kontole laekunud jääk uuesti aresti alla. Esitage kohtutäiturile kirjalik avaldus mittearestitava summa vabastamiseks: kohtutäitur peab konto aresti tühistama kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab teile kaitstud sissetuleku (TMS § 133 lg 1). Kui kontole kantakse korraga mitme kuu raha, näiteks lõpparve koos puhkusetasuga, tuleb kaitstud summa jätta iga ettemakstud kuu kohta (§ 133 lg 1¹). Riigikohtu järgi on kaitse ühekordne: kui sissetulekuid on mitu, jäetakse alammäär arestimata üks kord, mitte iga sissetulekuallika juures eraldi (3-2-1-3-08). Lisage avaldusele palgaleht ja konto väljavõte. Kuni avalduse lahendamiseni võib kohtutäitur peatada raha ülekandmise sissenõudjale (§ 133 lg 2).
Rääkige läbi maksegraafik või väiksem kinnipidamine.
Kui arvutus on õige, kuid kinnipidamine teeb igapäevase toimetuleku võimatuks, võtke ühendust kohtutäituri ja sissenõudjaga. Täitemenetluse peatab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel (TMS § 46 lg 1 p 1) ning sissenõudja võib nõustuda ka väiksema igakuise summaga, kui maksate seda kokkulepitud graafiku järgi. Pakkuge konkreetset summat ja kuupäeva ning lisage tõendid oma sissetulekute ja püsikulude kohta (üür, kommunaalkulud, laenumaksed). Kokkulepe peab olema kirjalik ja selles peab olema märgitud, et kohtutäitur muudab arestimisakti. Ilma sissenõudja nõusolekuta ei saa kohtutäitur seaduses ette nähtud määrast väiksemat summat kinni pidada. Võlgade kuhjumisel kaaluge võlanõustamist kohaliku omavalitsuse kaudu või võlgade ümberkujundamist (vt eraldi juhend).
Esitage kaebus kohtutäiturile kümne päeva jooksul.
Kui kohtutäitur on arvestanud alammäära, ülalpeetavaid või 20 protsendi reeglit valesti või arestinud sissetuleku, millele sissenõuet pöörata ei saa (näiteks riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus või seadusel põhinev elatis, TMS § 131 lg 1), esitage kaebus kohtutäiturile kümne päeva jooksul (§ 217 lg 1). Kaebuses märkige täiteasja number, vaidlustatav akt või toiming, oma arvutus ja mida palute: näiteks akti muutmist ja ülemäära kinni peetud summa tagastamist. Kaebuse saab saata digitaalallkirjastatult e-posti teel kohtutäituri büroole. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi 15 päeva jooksul ja teeb motiveeritud otsuse 10 päeva jooksul (§ 217 lg 3 ja 5). Kaebuse ajaks võib ta täitemenetluse peatada (§ 46 lg 2 p 1). Otse kohtusse ilma kaebuseta kohtutäiturile pöörduda ei saa (§ 218 lg 1).
Kaevake kohtutäituri otsuse peale maakohtusse.
Kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldamata, võite kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kohtutäituri büroo (TMS § 218 lg 1). Kaebuse saab esitada e-toimiku kaudu; riigilõiv on 15 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 10). Kohus lahendab kaebuse hagita menetluses 15 päeva jooksul ja võib täitemenetluse vahepeal peatada (§ 218 lg 2). Maakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Riigikohtusse edasi kaevata ei saa, kui sissenõutav summa on alla 2 000 euro või perioodilise nõude kuumakse alla 150 euro ja ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, välja arvatud lapse elatisnõude puhul (§ 218 lg 3). Lisage kaebusele kohtutäituri otsus, arestimisakt, palgalehed ja oma arvutus.
Millele tähelepanu pöörata
- Kümnepäevane kaebetähtaeg möödub, sest ootate akti kättesaamist postiga. Tähtaeg hakkab jooksma ka siis, kui pidite kinnipidamisest teada saama, näiteks palgalehelt (TMS § 217 lg 1). Hilisema kaebusega ei saa enam tugineda asjaoludele, mida oleksite saanud esitada õigel ajal (§ 217 lg 6).
- Ülalpeetavatest ei teatata. Kohtutäitur arvestab ainult talle teadaolevaid ülalpeetavaid (TMS § 133 lg 1); kui te andmeid ei esita, peab tööandja kinni suurema summa ja tagantjärele seda üldjuhul ei tagastata.
- Elatisvõla puhul eeldatakse sama kaitset nagu teiste võlgade korral. Lapse elatise sundtäitmisel ei kohaldata ülalpeetavate lisakaitset ega kahe kolmandiku piirangut ning äärmisel juhul võib arestida kuni poole alammäärast (TMS § 132 lg 1¹, 2 ja 3). Kui muud võlad on samal ajal täitmisel, rahuldatakse elatisnõue eelisjärjekorras.
- Tööandja tõlgendab akti omamoodi. Tööandja peab täitma kohtutäituri akti ja selle muudatusi täpselt; kui ta peab kinni vähem või maksab raha töötajale, vastutab ta sissenõudjale tekkinud kahju eest (TMS § 117 lg 2) ja kohtutäitur võib talle määrata sunniraha (Harju Maakohus 2-22-18281/17).
- Palga maksmine sularahas või „ümbrikus“, et arestist kõrvale hiilida. Arest laieneb ka loontasule ja rahaliselt hinnatavatele soodustustele nende turuhinnas (TMS § 130 lg 1¹–1³); tööandja ja töötaja peavad kohtutäiturile sissetulekute kohta teavet andma (§ 59, § 130 lg 1⁵).
- Konto ja palga topeltarest jääb tähelepanuta. Kui palgajääk läheb kontol uuesti aresti alla, ei vabasta kohtutäitur seda ise; esitage avaldus TMS § 133 lg 1 alusel, muidu võib raha liikuda sissenõudjale.
- Töökoha vahetus ei lõpeta aresti. Uus tööandja saab uue arestimisakti täitmisregistri kaudu ning sama tööandja juurde kuue kuu jooksul naastes kehtib vana akt edasi (TMS § 114 lg 3¹, § 130 lg 3).
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju võib kohtutäitur palgast võtta 2026?
Netopalgast jääb igas kuus arestimata kuupalga alammäära suurune summa, 2026. aastal 946 eurot. Sellest ületavast osast võib arestida kaks kolmandikku kuni viie alammäära suuruse summani, kuid kokku mitte üle kahe kolmandiku kogu sissetulekust (TMS § 132 lg 1 ja 3). 1 500-eurose netopalga puhul tähendab see kuni 369,33 eurot kuus.
Kas kohtutäitur võib võtta palga, mis on alla miinimumpalga?
Üldjuhul mitte. Erandina võib ta arestida kuni 20 protsenti alammäärast väiksemast sissetulekust pärast elatusmiinimumi mahaarvamist, kui muu vara arvel nõuet täita ei õnnestu (TMS § 132 lg 1²). Alla elatusmiinimumi jäävat sissetulekut ei arestita. Riigikohtu järgi peab kohtutäitur määra põhjendama (2-18-4480/22).
Kui palju jääb kätte, kui mul on laps?
Iga ülalpeetava kohta suureneb kaitstud summa ühe kolmandiku võrra alammäärast ehk 2026. aastal 315,33 euro võrra (TMS § 132 lg 2). Ühe lapsega jääb kaitse alla 1 261,33 eurot. Saatke kohtutäiturile lapse andmed ise, sest aktis arvestatakse ainult teadaolevaid ülalpeetavaid (§ 133 lg 1).
Miks elatisvõla puhul võetakse palgast rohkem?
Lapse elatise sundtäitmisel ei kohaldata ülalpeetavate lisakaitset ega kahe kolmandiku piirangut (TMS § 132 lg 2 ja 3). Kui muu vara arvel elatist kätte ei saa, võib arestida ka kuni poole alammäärast (§ 132 lg 1¹). Seadusandja on lapse huvid seadnud võlgniku toimetulekust ettepoole.
Palk tuli arestitud kontole, kuidas raha kätte saada?
Esitage kohtutäiturile avaldus. Ta peab konto aresti tühistama kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab teile mittearestitava sissetuleku (TMS § 133 lg 1). Lisage palgaleht ja konto väljavõte. Kui kontole tuli mitme kuu raha korraga, kaitstakse summat iga kuu kohta (§ 133 lg 1¹).
Kas tööandja võib mind vallandada, kuna palk on arestitud?
Töötasu arestimine ei ole töölepingu seaduse järgi töölepingu ülesütlemise alus. Tööandja kohustus on täita arestimisakti ja kanda kinnipeetud summa kohtutäiturile (TMS § 111, § 114). Kui tööandja ütleb lepingu üles muul ettekäändel, saab ülesütlemise vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul.
Mida teeb tööandja, kui sai arestimisakti?
Arest kehtib alates akti kättetoimetamisest tööandjale (TMS § 114 lg 4). Tööandja peab igal palgapäeval kinni pidama aktis märgitud osa, kandma selle kohtutäiturile ja järgima akti muudatusi. Kohtutäituri nõudel tuleb teatada, kas töötaja nõuet tunnustatakse ja kas on teisi arestimisi (§ 117 lg 1). Kohustuse rikkumisel vastutab tööandja sissenõudjale tekkinud kahju eest (§ 117 lg 2).
Kas peretoetust ja töövõimetoetust saab arestida?
Riiklikke peretoetusi, puudega inimese sotsiaaltoetust ja sotsiaalhoolekande toetust ei saa arestida (TMS § 131 lg 1). Töövõimetoetusele ja seadusel põhinevale elatisele saab sissenõude pöörata ainult erandjuhul, kui muu vara arvel täitmine on ebaõnnestunud ja arestimine on õiglane (§ 131 lg 2; Riigikohus 2-18-4482/25).
Kuidas vaidlustada kohtutäituri arestimisakti?
Esitage kaebus kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates päevast, mil saite aktist teada (TMS § 217 lg 1). Kohtutäitur teeb otsuse umbes 25 päeva jooksul. Kui ta kaebust ei rahulda, saate kümne päeva jooksul pöörduda maakohtusse; riigilõiv on 15 eurot (§ 218 lg 1, riigilõivuseadus § 59 lg 10).
Kas palga arest lõpeb, kui lähen teise töökohta?
Ei lõpe. Kohtutäitur saadab uuele tööandjale uue arestimisakti, tavaliselt täitmisregistri kaudu (TMS § 114 lg 3¹). Kui naasete sama tööandja juurde kuue kuu jooksul töösuhte lõppemisest, kehtib varasem akt edasi (§ 130 lg 3). Arest kehtib, kuni nõue koos kulude ja kohtutäituri tasuga on täidetud (§ 114 lg 5).
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht